Huvitegevused
_Head sportimisvõimalused piirduvad
Aegviidus peamiselt looduses tegelevate spordialadega: suusatamise,
jalgrattasõidu, orienteerimise, matkamise ja muu aktiivse puhkusega.
Sportimisvõimaluste lisa tuli koos kooli juurde rajatud spordiväljaku ja
palliplatside valmimisega. Suvel saab mängida võrkpalli ja tennist, talvel on
avatud uisuväljak.
Aegviidu vallas on suvel võimalik tegeleda loodusturismiga ja matkaradadel loodust nautida. Aegviidu vallast saab alguse 36 km pikkune Aegviidu-Liiapeksi matkarada, mis lõpeb Kuusalu vallas Liiapeksil. Looduse õpperajad kulgevad Nelijärve piirkonnas ja järvede vahelisel metsasel alal. Nelijärve matkarajad on ühendatud Jäneda matkaradadega. Kõige kuulsam on Aegviidu-Jäneda 10 km pikkune Presidendi matkarada, mis sobib hästi nii suviseks matkamiseks kui suusatamiseks. Talvel on võimalik suusatada paljudel ette valmistatud erineva pikkusega (1,5 km – 24 km) suusaradadel. Aegviidu matka- ja suusarajad on ühitatud 64 km pikkusesse ühendatud radade võrku. Aegviidu Looduskeskuse parklast algab RMK Sõõriksoo loodusrada, mis on 1,5 km pikk ja kus on 15 huvipunkti kirjeldustega.
Mitmekülgset informatsiooni Kõrvemaa matkaradade ja looduslike vaatamisväärsuste kohta on võimalik saada RMK Aegviidu looduskeskusest. Siin on võimalik tutvuda näitusega ja teabekogudega, võtta osa loodusõppeprogrammidest.
Lähitulevikus RMK Aegviidu Looduskeskus laieneb komplekseks loodushariduslikuks teavituskeskuseks, mis pakub aastaringselt nii kohalikele kui väljastpoolt valda külastajatele võimalust tutvuda loodustemaatiliste väljapanekute, teabekogude jms.
Aegviidu vallas tegutseb suhteliselt arvukalt ja erinevates valdkondades kodanikeühendusi, tänu millele on vaba aja veetmise ning kultuuriloome võimalused igale vanusegrupile ja paljudele huvialadele küllaltki hästi kaetud. Valla arengu seisukohast olulisimat rolli on viimastel aastatel mänginud kultuurivaldkonnas tegev MTÜ Ajaleidja, spordielu arendab peamiselt MTÜ Aegviidu Spordiklubi. Spordiklubi eestvedamisel on rajatud ja hooldatud 1,3 km pikkune valgustatud jooksu-, ratta- ja suusarada Kabeli mäele.
2011 jaanuaris avati Aegviidu madalseikluspark. LEADER rahastuse toel rajatud seikluspark pakub aastaringselt meeleolukat tegevust vabas õhus nii suurtele kui väikestele. Seikluspargi vahetus läheduses asub rularamp.
Vanima ühiskondliku organisatsioonina tegutseb vallas Aegviidu Aleksandri kiriku kogudus (algselt Ambla koguduse all), mis on lühikeste vaheaegadega toiminud kogukonna hoidjana juba aastast 1896. Muudest ühiskondlikest organisatsioonidest tegutseb Aegviidu vallas veel Aegviidu Päästeselts, Spordiklubi Kõrve Ring, AEX Motoklubi, Aegwiidu Jaam anno 1870.
Aegviidu raudteejaama hoonete kompleks kuulub Eesti kultuurimälestiste hulka (kokku 11 hoonet). Raudteejaama kompleksist on osa hooneid läinud erakätesse ning neid renoveeritakse. Kohalikeks huviväärtusteks on EELK Aegviidu Aleksandri koguduse kirik koos vana kalmistuga ja mälestuskividega .
Ainus valla territooriumil asuv muuseum, Koolimuuseum, asub Aegviidu Koolis. Selle haldamine toimub läbi kooli eelarve ning muuseumi giidideks on kooliõpilased ise.
Kohaliku omavalitsuse allasutustena toimivad Aegviidu vallas raamatukogu, rahvamaja ja noortekeskus. Lisaks on avalike ürituste läbiviimiseks olemas kõlakoda.
Raamatukogu täidab talle seadustega määratud ülesandeid ning on samas ka tänu oma soodsale asukohale omalaadseks valla infopunktiks, mida külastavad teabe saamiseks ka turistid. Raamatute valikut võib hinnata heaks ning ajakirjandusväljaannete ja kirjanduse ostmiseks eraldatud rahalised vahendid võimaldavad teha tööd elanikkonda rahuldavalt. Raamatukogus on avatud avalik interneti punkt.
Traditsioonilistest valla kultuuriüritustest tasub äramainimist Presidendi Matk, Aegviidu Perepäev, Aegviidu Suvepäev ja Vastlapäev.
Populaarseks on kujunenud talispordiüritus Presidendi Suusamatk, mida korraldab MTÜ Spordiklubi Presidendirada ja millest võtab aasta-aastalt osa üha rohkem inimesi.
Aegviidu noortekeskus tegutseb 2007. a. renoveeritud, muinsuskaitse all olevas endises Jaamakeldris. Keskus on mõeldud eelkõige noorte vaba aja sisustamiseks, kuid renoveeritud endine jaama keldrihoone on avatud ka teistele Aegviidu elanikele ja külalistele.
Omapärase uue ruumiga sai Aegviidu vald asula keskel juurde ka hea näitusepaiga, kohalikule kogukonnale paraja suurusega ruumid kohtumiste ning väiksemate kultuuriliste ja hariduslike ettevõtmiste läbiviimiseks.
Aegviidu alevisse planeeritakse rajada Kõrvemaa Tervisespordikeskus ja Otto Neudorfi Tervisekeskus. Kõrvemaa Tervisespordikeskus, mis on ette nähtud eelkõige turismikeskusena, planeeritakse ehitada Aegviidu raudteejaama endise depoo hoonesse. Keskusesse on planeeritud saun 40-le inimesele, kohvik, riiete- ja pakihoid, suuskade ja rataste ning muude spordivahendite laenutuspunkt, multifunktsionaalne ruum 100 inimesele, massaažiruum ja teenindusruumid.
Kõrvemaa Tervisespordikeskuse ümbrusesse on planeeritud rajada 3,3 km pikkune valgustatud suusarada.
Aegviidu vallas on suvel võimalik tegeleda loodusturismiga ja matkaradadel loodust nautida. Aegviidu vallast saab alguse 36 km pikkune Aegviidu-Liiapeksi matkarada, mis lõpeb Kuusalu vallas Liiapeksil. Looduse õpperajad kulgevad Nelijärve piirkonnas ja järvede vahelisel metsasel alal. Nelijärve matkarajad on ühendatud Jäneda matkaradadega. Kõige kuulsam on Aegviidu-Jäneda 10 km pikkune Presidendi matkarada, mis sobib hästi nii suviseks matkamiseks kui suusatamiseks. Talvel on võimalik suusatada paljudel ette valmistatud erineva pikkusega (1,5 km – 24 km) suusaradadel. Aegviidu matka- ja suusarajad on ühitatud 64 km pikkusesse ühendatud radade võrku. Aegviidu Looduskeskuse parklast algab RMK Sõõriksoo loodusrada, mis on 1,5 km pikk ja kus on 15 huvipunkti kirjeldustega.
Mitmekülgset informatsiooni Kõrvemaa matkaradade ja looduslike vaatamisväärsuste kohta on võimalik saada RMK Aegviidu looduskeskusest. Siin on võimalik tutvuda näitusega ja teabekogudega, võtta osa loodusõppeprogrammidest.
Lähitulevikus RMK Aegviidu Looduskeskus laieneb komplekseks loodushariduslikuks teavituskeskuseks, mis pakub aastaringselt nii kohalikele kui väljastpoolt valda külastajatele võimalust tutvuda loodustemaatiliste väljapanekute, teabekogude jms.
Aegviidu vallas tegutseb suhteliselt arvukalt ja erinevates valdkondades kodanikeühendusi, tänu millele on vaba aja veetmise ning kultuuriloome võimalused igale vanusegrupile ja paljudele huvialadele küllaltki hästi kaetud. Valla arengu seisukohast olulisimat rolli on viimastel aastatel mänginud kultuurivaldkonnas tegev MTÜ Ajaleidja, spordielu arendab peamiselt MTÜ Aegviidu Spordiklubi. Spordiklubi eestvedamisel on rajatud ja hooldatud 1,3 km pikkune valgustatud jooksu-, ratta- ja suusarada Kabeli mäele.
2011 jaanuaris avati Aegviidu madalseikluspark. LEADER rahastuse toel rajatud seikluspark pakub aastaringselt meeleolukat tegevust vabas õhus nii suurtele kui väikestele. Seikluspargi vahetus läheduses asub rularamp.
Vanima ühiskondliku organisatsioonina tegutseb vallas Aegviidu Aleksandri kiriku kogudus (algselt Ambla koguduse all), mis on lühikeste vaheaegadega toiminud kogukonna hoidjana juba aastast 1896. Muudest ühiskondlikest organisatsioonidest tegutseb Aegviidu vallas veel Aegviidu Päästeselts, Spordiklubi Kõrve Ring, AEX Motoklubi, Aegwiidu Jaam anno 1870.
Aegviidu raudteejaama hoonete kompleks kuulub Eesti kultuurimälestiste hulka (kokku 11 hoonet). Raudteejaama kompleksist on osa hooneid läinud erakätesse ning neid renoveeritakse. Kohalikeks huviväärtusteks on EELK Aegviidu Aleksandri koguduse kirik koos vana kalmistuga ja mälestuskividega .
Ainus valla territooriumil asuv muuseum, Koolimuuseum, asub Aegviidu Koolis. Selle haldamine toimub läbi kooli eelarve ning muuseumi giidideks on kooliõpilased ise.
Kohaliku omavalitsuse allasutustena toimivad Aegviidu vallas raamatukogu, rahvamaja ja noortekeskus. Lisaks on avalike ürituste läbiviimiseks olemas kõlakoda.
Raamatukogu täidab talle seadustega määratud ülesandeid ning on samas ka tänu oma soodsale asukohale omalaadseks valla infopunktiks, mida külastavad teabe saamiseks ka turistid. Raamatute valikut võib hinnata heaks ning ajakirjandusväljaannete ja kirjanduse ostmiseks eraldatud rahalised vahendid võimaldavad teha tööd elanikkonda rahuldavalt. Raamatukogus on avatud avalik interneti punkt.
Traditsioonilistest valla kultuuriüritustest tasub äramainimist Presidendi Matk, Aegviidu Perepäev, Aegviidu Suvepäev ja Vastlapäev.
Populaarseks on kujunenud talispordiüritus Presidendi Suusamatk, mida korraldab MTÜ Spordiklubi Presidendirada ja millest võtab aasta-aastalt osa üha rohkem inimesi.
Aegviidu noortekeskus tegutseb 2007. a. renoveeritud, muinsuskaitse all olevas endises Jaamakeldris. Keskus on mõeldud eelkõige noorte vaba aja sisustamiseks, kuid renoveeritud endine jaama keldrihoone on avatud ka teistele Aegviidu elanikele ja külalistele.
Omapärase uue ruumiga sai Aegviidu vald asula keskel juurde ka hea näitusepaiga, kohalikule kogukonnale paraja suurusega ruumid kohtumiste ning väiksemate kultuuriliste ja hariduslike ettevõtmiste läbiviimiseks.
Aegviidu alevisse planeeritakse rajada Kõrvemaa Tervisespordikeskus ja Otto Neudorfi Tervisekeskus. Kõrvemaa Tervisespordikeskus, mis on ette nähtud eelkõige turismikeskusena, planeeritakse ehitada Aegviidu raudteejaama endise depoo hoonesse. Keskusesse on planeeritud saun 40-le inimesele, kohvik, riiete- ja pakihoid, suuskade ja rataste ning muude spordivahendite laenutuspunkt, multifunktsionaalne ruum 100 inimesele, massaažiruum ja teenindusruumid.
Kõrvemaa Tervisespordikeskuse ümbrusesse on planeeritud rajada 3,3 km pikkune valgustatud suusarada.